Kuidas meelitada noori põllumajandusse või „Kas sa tõesti midagi paremat ei tahaks teha?“

Ma alustasin oma põlluharija teekonda 13 aastat tagasi, kui võtsin üle isa talu. Minu vanaema ütles toona ja kordab siiani: „Tõnis, see ei ole hea mõte. Õpi mõni „normaalne“ amet ja jäta need põllud sinnapaika.“ Kas minu vanaema on prohvet või on siin siiski lootust?

Mina ei lasknud end loomulikult sellisest provotseerimisest häirida. Kirjutasin noore põllumajandustootja toetuse taotlusesse uhkusega, et põllumajandusel on kindel potentsiaal püsivaks õitsenguks, sest on inimkond kasvab ja haritav maa väheneb.  Nüüd mõned aastad hiljem võib küüniliselt öelda, et õitseb vaid umbrohi põuast puretud põllul. Ehk tegelikult ei ela põllumajandus praegu eriti hästi.

Kas ma tahan noori põllumajandusest eemale peletada? See lugu peaks ju noori põllumajandusse meelitama, mitte minema hirmutama?!

Kas meil on vaja põllumajandusettevõtjaid?

Muidugi on põllumajandussektoris puudu noortest entusiastlikest ja ettevõtlikest inimestest, kes viiksid Eesti põllumajanduse uutesse kõrgustesse. Aga kas teha seda ettevõtjana? Alginvesteering, mis on vajalik suuremahulise tootmise (näiteks teravili või piim) alustamiseks, on lihtsalt tänases olukorras liiga suur. Siinkohal räägime suurusjärgust vähemalt miljon eurot. Möönan, et kui sul on võtta väga hea idee, et hõivata mõni nišš (näiteks trendikas mahetoode) või kui oled üle võtmas hästi toimivat talu, siis anna minna. Tegelikult aitavad ülevõtmised põllumajanduses noorenduskuuri läbi viia, aga mõtleme suuremalt. Meil pole vaja ainult vanasid noortega asendada, vaid tuua noori juurde.

Mina näen noortes suurt potentsiaali hoopis töötaja või nõustaja rollis protsesside käivitamisel, et muuta põllumajandust targemaks. Oota, aga räägitakse ju, et Eesti põllumehed on väga innovatiivsed?! Sõltub, mille või kellega võrrelda, näiteks 20% eelarveülejääki on väga hea, aga sama protsent kirjaoskajaid ühiskonnas oleks päris halb. Kui vaid umbes viiendik põllumajandustootjatest kasutab automaatrooli, sektsioonide juhtimist, rääkimata täppisväetamisest, siis arenguruumi on.

Eesti põllumajanduse innovaatilisuse jutt on nagu Eesti Tiigrihüpe. Tiiger tegi suure ergutamise saatel ühe hüppe ja pärast keeras magama ning kuigi teda vahepeal torgitakse, siis tiiger vaid keerab külge. Sellegipoolest räägitakse siiani, et vägev värk, kuidas omal ajal internet igasse külla toodi. See tõid meid siia, aga pole ammu edasi viinud.

Samamoodi on põllumajanduses, meil on tööriistakast olemas, aga vaja on neid tööriistu kasutama hakata. Ja siin ongi noortel (olgem ausad, neil on lihtsalt tehnikavidinad hästi käpas) võimalus asuda rakendama järgmisel tasemel täppispõllumajandust. See nõuab orienteerumist nii tehnika, tehnoloogia, kui ka inimestega suhtlemisel, sest vähe kasu on näiteks heast väetisekaardist, kui operaator ei suvatse selle järgi midagi teha.

Põllumajandus on äge?!

Siinkohal ongi paslik tuua põhjuseid, miks mulle põllumajandus meeldib ja miks see võiks noortele huvi pakkuda.

• Võimalus teha miskit käegakatsutavat ja saada vahetut tagasisidet ehk sinu tegevusest sõltub nii füüsiline saak kui ka rahaline tulemus.
• Põllumajandus pole nii konservatiivne, kui arvatakse – viimastel aastatel toimunud ja veel ees ootavad muutused on ühed suurimad kogu valdkonna ajaloos. Toon näiteks vaid mõned märksõnad: AI, „Big data“, autonoomsed masinad, satelliittehnoloogia.
• Potentsiaal muuta tegevust veelgi efektiivsemaks on väljakutse, mis nõuab teistsugust lähenemist.
• Jätkusuutlikkus ja roheteemad on suure arengupotentsiaaliga ning omased Z-generatsioonile.
• Tehnika ja tehnoloogia muutub kiiresti, sinu ülesanne on saada aru, millisel arengul on reaalne kasu ja mis on lihtsalt raha raiskamine.

Seega tänapäeva põllumajandus on tark, muutumises ning vajab pidevat analüüsi. Põllul olemine ei tähenda ammugi vaid kuskil mudase külviku all roomamist.

Ja nüüd saavad praegused põlluharijad väga kurjaks, sest „siidinäppudest lumehelbekesi“ MEIL SIIA SEKTORISSE KÜLL VAJA POLE, aga mina just seda üleskutset teengi.

Mõelge ise – kui ma teataks, et kuulake kõik noored inimesed, kell 2 öösel on üliäge mingit silindrit lihvida, siis enamik saadaks mu pikalt. Kui aga tuua põllumajandus tänapäeva ja muuta see huvitavaks, võib juhtuda, et mõni neist noortest, suure eesmärgi nimel, vajadusel roomab muda sees ka. 🙂

Sulle meeldib keerutada oma siidiste näppude vahel külmpruulitud, kaerapiima vahu ja pisukese kaneeliga, piparmündi lattet lumehelveste langedes? Sa saad seda teha vabalt ka soojas ja mugavas traktoris, taastootes toidujulgeolekut.