Kaasaegne põllumajandus – kõrgtehnoloogiline ja digitaalne tootmisharu

Põllumaa-LandCredit

Paljudel meist assotsieeruvad sõnaga põllumajandus pildikesed aegadest, kus heina tehti vanavanemate juures käsitsi ning laudas elasid sõbralikult koos lehmad, lambad, sead ja kanad. Tegelikkuses on põllumajandus muutunud tootmisharuks, kus konkurentsivõime tagab erinevate kõrgtehnoloogiliste lahenduste kasutamine.

Kui aastakümneid tagasi mõõdeti põllurammu pannes koguseid üsna laia pintsliga, siis nüüd kasutatakse põllumajanduses väetamisel järjest enam digitaliseeritud lahendusi, mis on muutnud väetamise asukohapõhiseks täppistööks. Väetamise kuldreegli kohaselt peavad mullad sisaldama optimaalsel tasemel toitaineid, mis sõltumata ilmastikust peavad tagama põllumehele stabiilse saagi. Kuigi põllumajandus on kõrge riskiga sektor, kus põllumees ei saa paljusid tegureid, nagu ilmastik jms kontrollida, võimaldab väetamine kontrollida vähemalt üht kõige olulisemat faktorit – mulla viljakust. Samas on väetiste hinnad kasvuteel, mistõttu väetisi tuleb kasutada võimalikult optimaalselt ja siin tulevadki appi digitaalsed lahendused. Optimaalne väetamine tõstab põllukultuuride vastupidavust ebasoodsatele keskkonnatingimustele ja vähendab toitainete leostumise riski.

Tavaliselt võetakse üks mullaproov 1-5 hektari kohta, kuid paraku ei näita see põllumehele täit pilti, sest mulla viljakust pole võimalik määrata ainult ühe kindla näitaja põhjal. Seda mõjutavad mulla omadusi bioloogilised, keemilised ja füüsikalised tegurid ning nende koostoimimine. Samuti on toiteelementide varieeruvus isegi ühe põllu eri osades erinev, mistõttu tuleb igale põllule läheneda personaalselt.

Kaasaegsed digilahendused võimaldavad põldude skaneerimise abil mõõta muldade elektrijuhtivust. Saadud andmed edastatakse kartograafile, kes määrab seejärel proovivõtmise polügoonid ja sealt võetud mullaproovid saadetakse laborisse. Saadud info põhjal on põllumehel võimalik planeerida oma põldudel asukohapõhist väetamist.

Biogaasijaamad – uue põlvkonna keskkonnasõbralik kütus

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50-70 protsenti metaanist ja 30-40 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist. Biogaasi on võimalik saada spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest ning mida aeg edasi, seda enam rajavad põllumajandusettevõtted biogaasijaamu.

Puhastatud biogaasist saadakse biometaani, mis sisaldab 96-99% metaani ja on maagaasiga võrdse kütteväärtusega, olles kasutatav kõikjal, kus praegu kasutatakse maagaasi. Eestis on kohaliku taastuvkütuse biometaani potentsiaali hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, mis on Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) hinnangul enam kui pool viimaste aastate maagaasi tarbimisest Eestis. EBA andmete kohaselt müüdi 2022. aastal biogaasist toodetud elektrienergiat võrku 7073 MWh, mis on küll aasta varasemast poole vähem, kuid siin on põhjus selles, mitmed olemasolevad  biogaasijaamad on ümber ehitatud biometaani tootmisüksusteks.

Kui 2018. aastal väljastas Elering biometaani tootjatele 39 993 MWh ulatuses biometaani päritolutunnistusi, millest 35 865 MWh oli toodetud reoveesettest ning 4128 MWh sõnnikust ja biomassist, siis 2022. aastal toodeti Eestis juba 168 271 MWh biometaani, millest 55 277 MWh toodeti loomsest sõnnikust ja 4006 MWh muust biomassist. Nagu näha, on biometaani tootmine sõnnikust ja biomassist viimaste aastatega enam kui kümnekordistunud. Alates 2018.aastast, mil Eestis hakati biometaani esmakordselt tootma, on ühtekokku toodetud 521 104 MWh biometaani, millest kõik on ära tarbitud transpordisektoris. Ühtlasi on seeläbi ära hoitud ligemale 113 000 tonni ulatuses CO2 heite sattumist atmosfääri.

Leedulaste AUGA Grupp tõi turule ka esimese biometaanil ja elektril töötava hübriidtraktori AUGA M1, mis säästab võrreldes diiselmootori analoogiga kuni 100 tonni CO₂ heitkoguseid aastas.

Tulu süsinikukreediti müügist

Süsinikukrediidi müük on hetkel veel teema, kus võib olla küsimusi rohkem kui vastuseid, kuid mis muutub lähiajal põllumehele arvestavaks lisasissetulekuks. Millega on siis tegemist? Süsinikukrediidi turg on rahvusvaheline turg, kus kaubeldakse heitkogustega seotud õigustega ehk süsinikukrediitidega. Süsinikukrediit on ühik, mis esindab atmosfäärist püsivalt eemaldatud ühte tonni süsinikdioksiidi (CO2) või sellega võrdväärset kasvuhoonegaasi.

Süsinikukrediitidega kaubeldakse nii kohustuslikel kui vabatahtlikel turgudel. Kohustuslikel turgudel peavad ettevõtted vähendama heitkoguseid kohustuslikus korras. Euroopa Liidus toimib kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (EL HKS), mille alla kuuluvad ettevõtted peavad järgima õigusaktidega paika pandud reegleid.

Vabatahtlikud turud erinevad kohustuslikest turgudest selle poolest, et vabatahtlikud süsinikukrediidi ostjad teevad tehinguid vabatahtlikult, et järgida keskkonna eesmärkide täitmist. Erinevalt kohustuslikest turgudest ei ole sellised tehingud seadusega nõutud ja vabatahtlike süsinikuturgude eesmärk on suunata lisarahastust tegevustele, mis vähendavad kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid. Praegu ei ole vabatahtlikud süsinikuturud Eestis, Euroopa Liidus ega ka rahvusvahelisel tasandil reguleeritud, kuid käivitatud on juba mitmeid protsesse.

Samas on Baltic Agro koostöös Taani iduettevõttega Agreena toonud turule süsinikukrediidi platvormi, mis aitab põllumeestel kasutusele võtta kestlikke põlluharimismeetodeid, et sel moel vähendada kasvuhoonegaaside hulka ja suurendada süsinikuvaru mullas ning teenida loodud süsinikukrediidi pealt lisatulu.

AgreenaCarbon platvormiga liitumisel luuakse põllumehele plaan süsinikutulu maksimeerimiseks. Sõltuvalt kõlvikust ja kasutusele võetud praktikatest teenivad põllumehed Baltic Agro arvestuste kohaselt Agreena platvormil süsinikusertifikaatidega ühe hektari pealt keskmiselt 65 eurot aastas.

See summa võib veelgi suureneda, kui põllumees kasutab senisest enam orgaanilisi väetisi, vähendab maaharimist, praktiseerib allakülve, mis kõik vähendavad süsinikuemissioone või hoopis seovad süsinikku atmosfäärist mulda. Pärast saagikoristust väljastatakse põllumehele süsinikusertifikaadid, mille põllumees saab maha müüa ja sel moel teenida lisatulu.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimaste aastate tehnoloogilised lahendused on kardinaalselt muutnud põllumajandust. Lisaks eelmainitule kasutakse põllumajanduses järjest enam nutikad seadmed ja sensorid, mis aitavad tootjatel täpsemalt jälgida kõlvikute seisukorda ja samuti kasutatakse sensoreid saagi jälgimiseks ning kahjurite ja haiguste tuvastamiseks. Järjest enam kasutatakse põllumajanduses ka täppisviljelust ning suurlinnadesse rajatakse vertikaalpõllumajanduse farme, mis võimaldavad tegeleda taimekasvatusega tarbijate vahetus läheduses. Kõik see aitab kaasa tõhusamale ja säästlikumale toiduainetetootmisele ja samuti aitab innovatsioon lahendada lisaks toiduainete puuduse probleemile ka kliimamuutustega seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Miks valida põllu- või metsaettevõtte finantspartneriks just LandCredit?

Meie pakutav laenusumma on kuni 90% tagatise väärtusest. Tänu kogemustele oskame põllu- ja metsamaad õiglaselt väärtustada ja suudame pakkuda suuremat laenusummat.

Kiire taotlusprotsess. Teeme esmase pakkumise 1 tööpäeva jooksul ja vajadusel on võimalik tehingusse minna 5 tööpäeva jooksul.

Tagatise hindamine tasuta. Põllumaa ja metsakinnistute väärtuse hindamise viib läbi LandCredit ja Sinu jaoks on see tasuta.

Tagasimaksed vastavalt rahavoogudele. Pakume nii annuiteet- kui bullet-graafiku alusel laenu tagastamist, kuid võtame arvesse iga kliendi personaalseid vajadusi ja pakume ka teisi tagasimakse lahendusi.