Innovatsioon metsanduses ehk kuidas mets toob omanikule rohkem tulu?

Innovatsioon metsanduses ehk kuidas mets toob omanikule rohkem tulu?

Metsandusest saadavast tulust rääkides ei peeta juba ammu enam silmas ainult puitu. Võimalusi, kuidas metsast tulu teenida, on omajagu.

Praegu võib veel öelda, et enamuse tulust saavad metsaomanikud ikka veel puidu müügist, kuid ka siin on toimunud märkimisväärne areng. Kui veel mõned aastakümned tagasi saadi metsast lisaks palgile vaid kütte- ja paberipuud, siis nüüd väärindatakse metsamaterjali maksimaalselt. Peenike palgimaterjal, mis varem müüdi  paberi- või küttepuuna, leiab nüüd kasutust peenpalgina jne. Väheväärtuslik puit väärindatakse aga hakkepuiduks, mis on Eesti energiasõltumatuse üks alustalasid ja mis loomulikult annab arvestatava lisasissetuleku ka metsaomanikule. Kahjuks pole Eestis veel arenenud puidukeemia, kuid esimesi samme on ka siin astutud ning puidukeemia võimalused avaksid metsamaterjali töötlemisele täiesti uue dimensiooni.

Ka metsa majandamine on muutumas täpsemaks, sest tekkinud on uued info hankimise võimalused metsade majandamisel. Satelliidiandmed, droonid, GPS, LIDAR ja muud kaugseiretehnoloogiad annavad metsade inventeerimisel, analüüsimisel ja jälgimisel sootuks uued võimalused. Samuti võimaldab hea genofondiga metsataimede istutamine rajada elujõulisi noorendikke, kus õigete metsakasvatusvõtete abil saab jõuda kiireminini puude küpsusdiameetrini. Nii kinnitavad RMK metsamajandajad oma kogemusele toetudes, et kvaliteetsete kuusetaimede kasvatamisel viljakal pinnasel võib õigete metsakasvatusvõtete abil saada juba 40 aastaga raieküpse kuusiku.

Ent metsast saab tulu ka seda raiumata. Üheks võimaluseks on chaga ehk musta pässiku kasvatamine. Must pässik on meie metsades kasvanud juba aastatuhandeid ning pässiku raviomadused on rahvameditsiinis ammu teada-tuntud. Eesti looduslik kasemets on chaga kasvatamiseks ideaalne keskkond, aga kuna nõudlus musta pässiku järele on suur, siis looduslikust pässikust ei piisa. Seega võivad kaasikute omanikud hakata teenima uutmoodi tulu – kasvatades ja korjates väärtusliku eliksiiri tootmiseks vajaminevat toorainet. Pässiku kasvatamiseks on tarvis vähemalt kümne aasta vanuseid kasepuid, kuhu puuritakse chaga seeneniidistikku kandvad puidust tüüblid. Saaki saab korjata kolm korda iga 5–7 aasta tagant, misjärel on võimalik puud endiselt paberi- või küttepuuks realiseerida.

Kasemahla võtmine kuulub paljude Eesti perede kevadiste traditsioonide hulka, kuid ka Eestis on juba võimalik osta kasemahla korjamise süsteeme, millega võib hooajal koguda suisa mitmeid tonne kasemahla. Enesestmõistetavalt pole ühel perel sellise kogusega midagi peale hakata, ent Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes väärindavad kasemahla.

Tulevikuäri süsinikukrediit

Kuigi süsinikukrediidi müümisel on hetkel küsimusi rohkem kui vastuseid, areneb süsinikukrediiditurg ülimalt kiiresti ja on lähima aja küsimus, mil metsaomanikud saavad hakata müüma krediiti. Millega siis on tegemist?

Lihtsustatult öeldes on süsinikukrediit ühik, mis esindab atmosfäärist püsivalt eemaldatud ühte tonni süsinikdioksiidi (CO2) või sellega võrdväärset kasvuhoonegaasi. Puud seovad kasvamise käigus atmosfäärist süsinikdioksiidi ja talletavad seda tüvedesse ning mullastikku. Vabatahtlikke süsinikukrediite kasutatakse süsinikdioksiidi sidumise ja heitkoguste vahendamiseks erinevate turuosaliste vahel.

Lisaks on veel kohustuslikud süsinikuturud suurtööstustele ja riikidele, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemid (Emissions Trading Systems, ETS) või süsinikumaksud. Need heitkogustega kauplemise süsteemid annavad ettevõtetele ja riikidele teatud arvu süsinikukrediite, mis vastavad nende lubatud heitkogustele. Need, kes suudavad oma heitkoguseid vähendada rohkem kui nõutud, saavad ülejäävaid süsinikukrediite müüa teistele osapooltele, kes vajavad täiendavaid krediite oma heitkoguste katmiseks.

Maaomanikud, kes metsastavad rohumaad, saavad teenida lisasissetulekut müües süsinikukrediite vabatahtlikul turul ning samuti tõuseb nende maa väärtus.

Kui süsinikukrediitide eest on esimesed maaomanikud juba makseid saanud, siis prognooside kohaselt võime tulevikus rääkida ka metsaomanikule makstavast elurikkuse krediidist.

Pakuvad ju metsad lisaks süsiniku sidumisele ka silmailu ning on koduks loomadele-lindudele. Praegu on pahatihti nii, et metsaomanikul jääb saamata tulu elurikkuse toetamise eest. Nii ei tohi metsaomanikud majandada neile kuuluvaid looduskaitseliste piirangute all olevaid metsi. Mingil moel hüvitatakse omanikule seda praegugi, kuid see hüvitamine on pigem sümboolne. Omandiga kaasnevad kulud, sh ka ostmiskulu, mistõttu räägitakse üha kõvema häälega elurikkuse krediidist, millega metsaomanikule kompenseerida näiteks metsa mittemajandusest saamata jäänud tulu.

Praegune olukord on selline, kus metsaomanikul on kohustused, kuid samas kehtib Eestis igamehe õigus, kus igaühel on õigus käia eraomanike metsamaal päikesetõusust loojanguni. Elurikkuse krediit oleks otsene toetus metsaomanikule, kuid kaudne toetus ka puhkajale, kellel oleks võimalus nautida loodust kaunis ja korrashoitud metsas.

Tuulepargid metsas

Taastuvatest energiaallikatest on tuuleenergia Eestis üks prioriteetsemaid, kuid kuna suured tuulepargid vajavad palju pinda, on nende rajamisel üks suuremaid lahendamist vajavaid küsimusi asukoht. Tuuleenergeetika on sedavõrd edasi arenenud, et tuuleparke on nüüd võimalik rajada ka metsa. 300 meetrise kogukõrgusega tuulikud võivad kõrguda metsamassiviide kohal. See laiendab oluliselt võimalusi tuuleparkide rajamiseks ning toob lisasissetuleku nii metsaomanikule kui ka kohalikule kogukonnale juhul, kui energiaettevõte on valmis nendega kasumit jagama.

Viimased aastakümned on toonud metsanduses endaga kaasa arvestatava innovatsiooni ning rääkides metsandusest saadavast tulust ei peeta juba ammu enam silmas ainult puitu, sest võimalusi, kuidas metsast tulu teenida, on omajagu.

Miks valida põllu- või metsaettevõtte finantspartneriks just LandCredit?

Meie pakutav laenusumma on kuni 90% tagatise väärtusest. Tänu kogemustele oskame põllu- ja metsamaad õiglaselt väärtustada ja suudame pakkuda suuremat laenusummat.

Kiire taotlusprotsess. Teeme esmase pakkumise 1 tööpäeva jooksul ja vajadusel on võimalik tehingusse minna 5 tööpäeva jooksul.

Tagatise hindamine tasuta. Põllumaa ja metsakinnistute väärtuse hindamise viib läbi LandCredit ja Sinu jaoks on see tasuta.

Tagasimaksed vastavalt rahavoogudele. Pakume nii annuiteet- kui bullet-graafiku alusel laenu tagastamist, kuid võtame arvesse iga kliendi personaalseid vajadusi ja pakume ka teisi tagasimakse lahendusi.

Innovatsioon metsanduses ehk kuidas mets toob omanikule rohkem tulu?